Þorrablót 2018 ehk Thorrablott 2018

(Pilte ja videosid ma ei teinud)

Thorrablott on kesktalvine iga-aastane festival, kus inimesed saavad kokku ja pidutsevad. Þorri on skandinaavia jumal Thor ja blóti otsene tähendus on ohverdus, aga see tähendab ka pigem söömaaega. Alguse said see Taanist ning Kuna Island oli sa Taani Kunigriigist, siis levis see ka siia. Suuremat populaarsust kogus pidustus 60ndatel, kui pealinna restoranid seda hakkasid populariseerima.
Tervitusnapsuks oli brennivín ehk islandi köömnemaitseline viin ning enne seda tuli võtta tükk kääritatud haikala. Natuke lõi ammoniaagi lõhna ninna, aga brennivín oma maitsega loputas selle minema.
Meie lauas istusid Niki nõbu oma naisega, kes just saabusid nädalaks Islandile; uus muusikaõpetaja Louis Inglismaalt koos oma indialasest mehega Rohit'iga; tehases ehitus- ja elektritöid tegevad Siggi ja Bjussi; üks habemikuga kalamees, kes aeg-ajalt Thorshöfnis käib; meie tehase elektrik Siggi ja Nik. Kui Nik meid üksteisele tutvustas, siis teatas kalamees, et tema ei taha kunagi Indiasse minna, sest seal on nii palju inimesi. Rohit ütles selle peale midagi sarkastilist, aga keegi ei kuulanud teda. Kogu jutuajamine tundus nii naljakas.

Õhtusöök kestis 3 tundi. Pidu algas kõnega ning videoga, kus postiljon otsis Solei'd. Ta käis läbi kõik küla hostelid ja külalistemajad, aga kuskil ei elanud sellenimelist inimest. Kui ma ühest kohast teise kolisin, siis postitöötajad teadsid kohe, kus ma elan ja post jõudis õige omanikuni. Video lõpus oli postiljon juba nii nödrinud, et rebis ahastusest kirja lihtsalt lõhki. Postiljoni mängis Kristjani klassijuhataja Árni Davíð [loe: aurtni daavid]. Peale seda sai sööma hakata.

Thorrablotti söök ehk Þorramatur on väga proteiinirikas. Liudadel on hangikjöt ehk suitsutatud lambaliha, hrútspungar ehk hapendatud jäära munad želees, blóðmör ehk verikäkk, hákarl ehk kääritatud haikala, harðfiskur ehk tuule käes kuivatatud tursk, hvalrengi ehk marineeritud vaalapekk, marineeritud lamba kõhurasvast rullid, keedetud lehmakeel, Kõigle sellele lisaks oli islandi flatbrauð ehk lame rukkileib, milelle sai peale määrida võid ning kartulid. Meie laual olid kartulid valges kastmes ja minu üllatuseks olid need soojad.
Ilmselt käib ka lambapea sellesse menüüsse, aga meil seda polnud.
Meie laua eest hoolitses Nik ning ma proovisin kõik ära. Haikala tõi küll tehase elektrik Siggi. Ei tea kas juba sain niipalu joodud, aga tema haikalal polnud seda jämedat maitset. Kui 5 tükki korraga sai ära söödud, siis korraks tundsin, aga kartul ajas asja ära ja päris hea oli. Mulle need marineeritud hapud asjad ei meeldinud. Peol oli kohal kuskil 280 inimest ja igaühel oli laual midagi, mis lõhnas või haises. Kui kõht täis sai, siis see eriti hea ei olnud.

Söömingule järgnes kahetunnine programm. Heiðrún pidas sissejuhatava kõne ja siis peale seda näidati kas videot või mängisid korraldajad laval mingi olukorra läbi. Silma hakkasid kaks meest - üks oli Raggi ja teise nime ma ei tea.
Videote ja näidenditega pilati külaelu ehk kuidas linnapea küsis inimestelt allkirju lasteaia valmimise kohta ja kui last polnud, siis lükkas mees ise ukse kinni, et sinuga pole midagi teha. Sellele järgnenud videos näidati, kuidas linnapea mõõdab maad lasteaiale juurde, aga nöör läheb elamu ukse lingist läbi.

Raggi mängis ka Hobusesita Halli't, kellel on alati räbalad riided seljas, kuna ta töötab enamasti tallis. Näidendis tuli talle külaline, kes ööseks jäi. Vaatajatest keegi ei suutnud aga naeru pidada, sest pükste august rippus Hallil välja jäme sokk. Halli on veidi naiivne vanamees, kes on muidu väga lahke ja hea südamega, aga teda lihtsalt ei koti, kuidas ta välja näeb. Ta on meil ka kalatehases tööl olnud ja inimesed ütlevad, et ta haiseb hobusesita järgi ja ta alati räägibki ainult hobusesitast ja selle viskamisest ning mis sellest edasi saab. Minu meelest ta ei haise ning minu meelest on lambasita hais PALJU hullem, KORDI hullem. See ei tule riietelt ka nii hästi maha

Külas on üks mees, kellel on alati koer kaasas. Škets koosnes sellest, et mees on alandlik ja annab koerale süüa ning veini juua ning koer on kut restoranis ning kui ei kõlba, siis lööb käega toidu laualt minema. Kui mehele helistati, siis koer haugub kõva häälega ning hüppab peremehele sülle ning lakub teda. Raggi mängis peremeest ja Árni Davíð oli koer.

Tehases töötav Alli on ilmselt üks suur ralliäss, kes käib alati erekollastes töötunkedes, kuna ta töötab enamasti väljas Manitou kahveltõstuki peal tehase ja sadama vahel. Ta oli mitmes šketsis sees, kuna ta on tuntud oma rallisõidu stiili poolest. Kihutab edasi-tagasi, kas Manitouga või enda valge autoga teistele masinatele otsa. Alguses õiendab teistega, et olid ees, aga kui teised toovad välja, et ma seisin auto kõrval õnnetuse ajal, siis vabandab ja palub teinekord oma auto teise kohta parkida. Alli on tuntud ka poest koore ostjana ning aeg ajalt käib ta poodi ka midagi müügiks pakkumas.

Raggi mängis ja tehases töötavad Jonast ehk Ninnit, kellele ka Alli oma autoga otsa tagurdas.

Tehasetöölisi nokiti ka sellega, et alati kui on hooaeg, siis keegi ei tea, mis kell ja kus nad pausile peavad minema. Šketsis muidugi võimendati asja üle, et alguses 1 tunni töötamise asemel pidi lõpuks 5 tundi töötama ja peale seda on 10 minutit pausi.

Vanadekodu töötajaskondki ei jäänud puutumata. Seal korraldati töötajate vastuvõtu katsed. Õllepurgiga pidi jooksma mööda küla ning siis autoratta ära vahetama, aga kuna nad olid nii joogised, siis vahetasid lapsevankril rattad ära. Kui ülemus seda nägi, siis palus rattad tagasi panna ning jooks jätkus. Tundus, et jooks toimus kahe tiimi vahel ning lõpus kukkusid kõik finišijoonele maha. Video lõppes sellega, et vanadekodu elanik tuli pargipingile (võitjatele?) töötajatele hommikul järgi kõndimisraamiga.

Hollandlasest Max oli ka korralduskomitees ning tema osales videos, mis näitad seljakotiga reisijate "kurvast" Islandi saatusest. Kaks turisti jõudsid, siis ööbimiskohta ja selleks, et nad oma magamiskohta pääseksid, pidid nad redelitest-treppidest üles ja alla ronima ning lõpuks oli nende ööbimiskoht pooleliolev majaosa, mis oli ehitusprahti ja -tööriistu täis. Nad heitsid täisriietes magamiskottides magama, sest õues oli lumi põlvini ning tuba külm. Hommikul kell 6 tuli peremees ning hakkas remontima, ajas ühe neist üles ning kamandas tööle. Teise turisti ajas mõne aja päras ning siis nad seal kopsisid ja koristasid. Söögipaus oli pisuke ning töö jätkus väljas lumekoristamisega. Õhtus kui pererahvas ära läks, panid turistid jooksu oma kohvritega, aga lumisel pinnal Max kukkus ning jättis oma kohvri sinnapaika ja lidusid minema.

Ma käin ka võrkpalli trennis. Seda tegid järgi videos ainult mehed, kellel oli parukad peas ning roosad retuusid ja trennisärgid seljas. "Naised" meikisid ennast pikalt peegli ees tükk aega ning spordijoogi pudelitesse kallasid õlut. Saalis trenni ajal said paar korda pallile pihta ja treener siis kiitis ette ja takka kui tublid nad on. Kui ma oma lauas ütlesin, et ma käin ka võrkpalli trennis, siis kalamees küsis, et kuidas siis päriselt on? Ma vastasin, et päriselt käib ka kõik nii.

Need olid sellised eredamad šketsid, mis meelde jäid. Peo lõppedes elektrik Siggi ütles, et ma ei teadnud, et Hobusesita Halli selline on. Kogu pidu toimus spordisaalis ja edasi läks tantsupidu kultuurimajas. Mina sinna ei läinud ja tulin koju.