Islandil aega ei tunta

Eile peale õhtuoodet või õhtusööki tõi pere meid þorshöfni (Thoršoppi). Nemad läksid poodi ja meie Báurani (Baurani), kus töötab Amerikaanik. Plaan oli süüa õhtust ja rääkida tööst, et mis edasi saab, aga õhtu kujunes hoopis teiseks. Nagu eelmise blogis sai mainitud, siis sõime vaalaliha (minke whale). Otsustasime, et jääme ööseks linna ja saame Amerikaaniki juures öömaja - elutoa diivanile mahub täpselt magama kaks inimest ning tekiks saime võtta magamiskotid.

Amerikaanik, Mr. Hulk ja Tomahawk käisid eelmine päev matkamas. Nad ööbisid Skalar'is hädaabi punkris, mis on mõeldud tormisel merel hukkunud laeva meeskonnale. Seal on alati süüa ja saab kütte üles keerata, et soe oleks. Tomahawk ütles, et kui magamiskotti said, siis oli päris soe. Hommikul kümnest tulid nad tagasi.

Peale õhtusööki läksime Amerikaaniki juurde jalgu puhkama. Südaöösel pidi ta tööle tagasi minema. Mr. Hulk läks magama ning jätsime Kuti ka koju, sest peale kümmet ei tohi alaealised enam baaris olla. Enne kümmet on Baran (Bauran) restoran ja peale kümmet köök suletakse ning koht omandab baari staatuse, kus müüakse ainult jooke. Võtsime paar terivtusnapsu eestlaste Islandile jõudmise puhul.

Ärkasin selle peale, et Mr. Hulk sosistas eesti keele poolvaikse häälega: "Ma tahan seda nii väga näha."
"Aga loomulikult," oli Toanaabri sõbra vastus.

Ma pärast küsisin, et mida ta näha tahab siis? "The ship with 20 tonnes of fish."

Muigasin.

Hommikusöögiks Báranis (Bauranis) oli peekon munaga. Ilm oli ilus ja Mr. Hulk läks verandale, et oodata oma kahekümne tonnise laadungiga kalalaeva.

Mr. Hulk kohviga kalapaati ootamas

Kuna lambamuuseumi minekuni oli aega, sest Amerikaanik pidi ootama hommikusöögi lõpuni, siis tegi Mr. Hulk ettepaneku lähimat koske vaatama minna. Aega oli meil tunnike ja mulle tundus, et me ei jõua just kaugele. Nii ka läkski. Mr. Hulk pani ees padavai minema ja mul poole mäe peal võttis võhmale ja ma keeldusin rohkem üles poole minemast, sest muidu poleks me kella kaheteistkümneks tagasi jõudnud.. No poole mäe peal oligi juba 30 minutit käidud.

Vaade kosele

Tagasi Barani (Baurani) jõudes selgus, et me ei lahku enne kui Islandlane tööle tuleb. Viie minuti pärast oli ta kohal, aga me ikkagi ei läinud veel. Lõpuks kella kahest hakksime liikuma.

Lamba muuseumis oli lava, kus on kujutatud kahte jäära ja taamal kaks talle. Tavaliselt on farmeritel kaks-kolm juhtlammast, sest omavahel nad ei saa läbi, nad on isekad ja neid peab tegelikult ka treenima, et nad oleksid head juhid. Nende aretamine on ka keeruline selle tõttu, et neid ei saa pidada suurtes karjades. Kui juhtlamba utel tall puudub, siis ta on nagu kuri vanamutt. Tihti saab ta segaverelise poja, kes sügisel tapamajja saadetakse.

Juhtlambad

Jäärad talledega

Lammaste kõrvade muster

Leader sheep ehk juhtlamba pead. Emaste ja isaste pead on vaheldumisi. Mõlemal on sarved, isastel on suuremad. Need lambad on erilised, sest nad on teistest kõrgemad, teised lambad järgnevad neile instinktiivselt. Pärit on nad Norrast, kus neid hetkel enam pole ühtegi alles. Nende kohta levivad legendid, kus nad tajuvad ilma ja on terve karja mägedest enne tormi koju toonud jne.

Kohvikus pakuti eriröstiga kohvi, mida kohalik kohvifirma just selle lambamuuseumile teeb.

Tagasi sõites oli ilm huvitav - sadas uduvihma, aga tuul oli nii tugev, et üle tee lendles see nagu lumetuisk.

Tahtsime juba kell 7 koju minna, aga küll jäi Mr. Hulk magama, küll võeti Kutt kajakiga sõitma (sellest kahjuks pilte pole, sest mul oli nii külm ja ma läksin siis Amerikaaniki koju ja jäin diivanile kaheks tunniks magama), küll vaadati jalgpalli Saksamaa ja Itaalia vahel.

Kui Kutt merelt tuli, siis olid tal püksid läbimärjad. õnneks, et tal olid lühikesed püksid all ja ta sai pikad püksid radikale kuivama panna.

Kella 10 aegu oli koju Felli (Fetli) minemise isu juba nii suur. Pika suhtlemise tulemusena selgus, et Tomahawk saaks meid poole tunni pärast koju visata Subaruga. Aga see auto vajas tankimist. Läksime bensukasse, aga tankla oli kinni!!! Tomahawk polnud päris kindel, et kas nii saab olla. Sõitsime baari ette tagasi, võtsime Amerikaaniki peale ning tema siis tanklasse jõudes ka imestas, et bensiini ei ole võimalik saada. Ta helistas omanikule, omanik rääkis midagi sassi ajamisest jne. Lõpuks Amerikaaniik ütles, et ära muretse politsei viib teid koju.

Eile siis juhtus selline olukord, et politsei tuli meie pärast þorshöfni (Thoršoppi).

Täna  sai viimane otsa sein ka siis värvitud. Värv sai ennem otsa - vasakul jäi üks trapets veel tegemata. Peremees ja perenaine enne värvimist kiitsid meid, et nii häid värvijaid pole neil varem olnud. Ma tükk aega mõtlesin, et kas nad teevad nalja või mõtlevad seda tõsiselt...Sest ise olin küll kriitiline maha kukkunud värvi ja nurkadesse värvi kandmise täpsusega... Aga hea tunne on küll kui keegi sind kiidab ilma "aga"-ta!

Õhtul vaatame koos jalgpalli Island Prantsusmaa vastu. Hommikul Peremees küsis, et kes võidab. "Prantsusmaa", arvasin "aga ma tahaks, et Island võidaks." Nad ise olid ka kõik seda meelt ja rõõmustasid Islandi üle, et ta on nii kaugele jõudnud.