Vastlapäev ehk bolludagur

Juba veebruari algusest on Facebook täis eestlaste vastlakuklite pilte. Nõbu Roonu jagas oma eelmise aasta meenutust, kus ta sõi leti all ühte vastakuklit veebruari alguses, et kliendid teda ei näeks. Ka õelapsed olid vanaema ja vanaisa juures vastlakukleid söönud. Mulle kohe meenus, et eelmine aasta bolludaguril (otse tõlkes pallipäev) anti tööl kõigile üks kukkel.

Kuulan tööl iga päev Islandi raadiot Bylgjani. Ja täna see juhtuski! Raadiost tuli ette ja taha bolludagur ja rjomabollur. Inimesed helistasid saatesse ja said pealinna kuulsast pagariärist 10 kuklit endale mingil mulle arusaamatul tingimusel. Valida sai päris mitme erineva kreemi vahel.

Islandlaste vastlakukkel on tuuletaskust tehtud ja see on täidetud vahukoorega, mis on lihtne või maitsestatud. Raadios saatejuhid arutasid, et kes millise maitsega bolla't on söönud: banaani, maasika, vaarika, jõhvika, šokolaadi, šokolaadi tükkidega jne. See aasta on tulnud uus maitse - lagritsa. Seda polnud mehed varem proovinud ja ootasid oma tööpäeva lõppu, et minna sinna pagariärisse ja osta perele kohe mitme erineva maitsega kreemipalli ning endale kindlasti lagritsaga. 

Ma ei jõudnud esimest pausi ära oodata ja tormasin juba söögisaali. Tühi. Küsisin kohe ülemustelt, et kas täna kukleid ka jagatakse. Ülemused ei teadnud midagi. Meie tavapärane koristaja tädi, kes meenutab mulle oma olemuselt mu enda ema, oli läinud oma sünnikojju Grimsey saarele ja asendaja ei teadnud ka midagi.

Käsin vahepeal arstil. Uus arst pidi olema. Islandil on vist enamik perearste mehed ja nad on oma hariduse saanud Bostonis, seega räägivad nad kõik vabalt inglise keelt. Rääkisin oma mure ära ning ta katsus ja pööras kätt. Otsus oli - tennisemängija küünarnukk. Vaatasin arstile otsa ja ütlesin, ausõna ma pole tennist mänginud, ainult võrkpalli! Ta hakkas naerma ja andis kaasa soovitused - teha venitusharjutusi peale seda, kui olen kätt kasutanud ja käia ujumas, sest see aitab käe liikuvusele kaasa.

Kui lõunapausile läksime, siis oli markeriga valgele tahvlile jäletud teade, et igaüks võib võtta 2 kuklit. Küügitädi oli küll eemal, aga ta oli tellinud vastlakuklid kõigile. Panin mulle ja Toanaabrile kummalegi kaks meie lauale valmis, sest ta oli juba Baranisse tormanud.

Käin Amerikaaniku restoranis lõunatamas koos Toanaabriga ja mina "maksan" pühapäevase koristamisega. (Mina arvan, et mina võidan rohkem kui tema sellise lepinguga.)  Lõunaks olid lihapallid kartulipudruga ja seekord oli magustoiduks ka bolla ehk siis vastlakukkel. 

Neil on ka traditsioon süüa oasuppi, mis näeb välja nagu eesti hernesupp. See aasta ei olnud seda ka koolis. Kooli Kokk on ka külas hotellipidaja ja Saarepiiga on tal nii koolis kui külalistemajas abiks. Ilmselt oli 23-aastase noore eestlasest Saarepiiga soovitus hakata postitama toidust pilte Facebook'i, kuna lapsed kurdavad aeg-ajalt toidu kesisuse üle, siis on vaja vanematele näidata, et head toidud on. Toidud tunduvadki pildilt väga ilusad, aga Kutt ikkagi ütles, et mõnikord ei maitse asjad väga hästi- Täna anti koolis makarone koos kalapallidega ja igaüks sai ka ühe bolla. 

Kalapallid

Värviline pastasalat

Pilt lõunasöögist

Ma see aasta ise pilti ei teinud, aga restoranis oli pisem kreemipall lihtsa vahukoorega ja üle valatud vedela šokolaadi kastmega. Tööl maitses vahukoor jõhvikaliselt hapult ja oli mehe rusika suurune ning kaetud šokolaadiga. Neid kreemipalle on sama raske süüa kui eesti vastlakukleid - nina on lõpuks nii või naa kreemine!

Õhtul käisime Kutiga võrkpalli trennis. Alguses ta ei tahtnud minna ja mina tahtsin. Pärast ei tahtnud mina minna ja tema juba läks. Ega ma ei saa siis kehvem olla, läksin ka! Vend veel jõudis enne trenni minekut tervitada ja ütles, et eelmine pisike postitus talle väga meeldis. 

Til hamingju með bolludaginn!

Ilusat vastlapäeva!