Ei ole siis vaja siin nii palju vihastada

Ärkasin halva tujuga, juba viimased kolm päeva ajab iga asi nii närvi. Töötasin esmaspäeval Toanaabriga INNis, kus laotame lindile kalu. Kalade selgrood peavad sirged olema, siis mahuvad nad kastidesse paremini ära. Lisaks pärast Hispaania ostjad "saevad" kalad pooleks selgroo järgi, aga kui see on kõver, siis tükid ei jää ilusad ning tekib palju ebakvaliteetseid jääke.

Toanaaber tõmbas minu kalu sirgeks või sättis sabasid sirgemaks või võttis juba minu paika pandud kala ning asetas kuskile tema poole auku. Grrh. 

Õhtul oli Hispaania reisi laste vanemate koosolek. Enda üllatuseks polnud ma sealt seltskonnast ainult ühte inimest varem näinud - kehalise õpetaja, kellel pole last seal klassis, aga ta on üks kolmest täiskasvanust, kes reisile kaasa läheb. Kogu koosolek oli loomulikult islandi keeles. Sain aru numbritest ainult, et kui suur võib olla laste pagas ja kui palju raha on puudu 130-140 tuhat. Koosolek peetigi maha selleks, et korraldada üks rahakogumise üritus laupäeval. Palju visati nalja, millest ma aru ei saanud. Üks lapsevanem ütles, et kas eestlastele ka tõlgitaks, ning klassijuhataja ütles, et pärast ta teeb seda. 

Tegigi pärast. 5 minuti jooksul ja siis viskas ta meid välja, et tal on nüüd üks koosolek. Ma tahtsin veel küsimusi küsida, aga ta ütles, et saame homme kokku. Kui soovisin teada, et mis kell, siis ta ütles, et ta on TERVE PÄEVA koolimajas. Ma ütlesin, et pean töölt küsima, mis kell saan tulla, sest ma ei teadnud, millisel tööpostil ma olen. Kui ma olen lõikamas, siis saan ära tulla ükskõik mis kell, aga kui INNis, siis tuleb mulle asendaja otsida kuniks ma ära olen. 

Olin teisipäeval lõikamas (kala fileelt uimi ja musta/valget kelmet ära lõikamas). Küsisin hommikul bossidelt, et kas võin peale lõunat minna. Nad ütlesid, et pole probleemi. Saatsin esimese pausi ajal  klassijuhatajale sõnumi läbi Facebooki, et olen tulemas, kuna ta kahele telefonilkõnele ei vastanud. Lõuna ajal polnud vastust tulnud. Proovisin korra veel helistada. Telefon oli nüüd välja lülitatud. 

Kuna koolis olid kevadised eksamid, siis olid õpilased kodus ja ainult õpetajad koolis, eksameid hindamas. (Kutt sai inglise keeles jälle neli A-d.) Lõuna ajal aga oli Báranisse tulnud mitu õpetajat. Küsisin, et kas kõik õpetajad tulevad siia. Nad ütlesid, et enamik läksid koju, klassijuhataja kaasa arvatud ning tuleb alles ühest tagasi. Palusin saata klassijuhatajale sõna, et ta helistaks mulle tagasi või saadaks FB sõnumi.

Peale ühte sain sõnumi, et tule koolimajja kell 12, siis saab direktor ka koosolekul osaleda. Vastasin, et kell on 1 läbi, kas nad soovivad homme kohtuda?  Nägin, et vastust ei tulnud ja mõtlesin uuesti helistada. Minu kumbagi kõnet vastu ei võetud. Jäin bossile telefoniga nö vahele, ta küsis, et kas ma olen tagasi ja miks ma helistan. Selgitasin olukorda ja läksin lõikama tagasi. Kella 2 pausi ajal polnud vastust tulnud. Arvasin, et ju siis homme tahavad kohtuda. Olin unustanud eelmisel õhtul telefoni akut laadida ja see oli 10%, seega lülitasin neti välja.

Loomulikult ajas kogu situatsioon jälle marru. Tavaliselt, kui mind kõik vihale ajab, siis pean jogurtit piimabakteritega sööma. Lugesin kunagi kuskilt, et nende bakterite jääkained pole nii mürgised ja organism pole siis nii "vihane". Peale tööd seadsin sammud poodi. Väljudes nägin Amerikaanikut. 

******

Tundub, et kunagi jäi üks postitus poolikuks, aga avaldan selle siiski, isegi siis, kui jutt poolikuks jäi.